Ukraina kirjaniku [i:17635]i jutustused on täis väga erisuguseid tundevarjundeid, sädelevast ülemeelikusest tragismini. Armastus, kired, haledus, kurbus, viha, elurõõm ja pettumus, soov saavutada suurt õnne ja purunenud lootused – kõik see on nii täpselt edasi antud, et ajuti kaob sõnalise materjali tunnetus ja me näeme vaid elavaid pilte.
Loodus ilmub tema teostes nii kaunina ja täisväärtuslikuna, nagu ta elab meie ümber kastestel koidutundidel, maikuu tuulehinguses valendavate õunapuude kohal, septembri õhtueelses nukruses ja kuupaistestel Ukraina öödel.
Petro Zassenko