Romaanis kujutatakse kummalisi seiklusi tuntud prantsuse teadlase Sylvestre Bonnard'i elust. Otsides Lõuna-Itaalias «Kuldse legendi» vana käsikirja, kohtab ta seal ilusat naist, keda ta oli kunagi abistanud raskes seisukorras, ning tema kaudu saab viimaks tolle ihaldatava manuskripti enda kätte.
Elu lõppaastail, auväärt raugana, romaani kangelane saab imelikul kombel «roimariks», kuna ta viib ära kinnisest õppeasutisest ühe noore tütarlapse, päästes tema sadistliku inspektrissi meelevalla alt. Õilsa teo sooritanud, peab aga vaene Sylvestre Bonnard tänama saatuse õnnelikku pööret või õigemini autori heatahtlikkust, et tal ei tule kanda mitmeaastast vanglakaristust alaealise tütarlapse röövimise pärast.
Teos on täis sädelevat vaimukust ja humaanset skeptitsismi, mis iseloomustavad kirjaniku loomingut. Geniaalne prantslane jutustab siin rõõmsalt-rahulikku üleolu elu viperustest, põlgust silmakirjalikkuse ja fanatismi vastu ning süüdistab valjult «õiguse» õiglusetust, mille täht vaimu tapab.