Reigo Rosenthali ja Marko Tammingu ajalooraamat «Sõda pärast rahu. Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924» annab panoraamse pildi noore Eesti Vabariigi algusaastatest, eriteenistuste (KAPO) loomisest ja kujunemisest.

Teos toetub rangelt vaid arhiivimaterjalidele ja dokumentidele, sisaldades kokku üle 2800 allikaviite. Raamatus on rohkesti unikaalseid pilte, faktoloogiat ja mahukas nimeregister. Seda teost võib niisiis ka pidada raamatuks riigist, kus vaatluse all Vabariigi keeruline algusaeg, selle riigi rakendumine praktikas ning inimesed, kelle tegevusest me seni mitte midagi teadnud ei ole.

Lugeja saab teada: Kuidas abistasid Eesti kommunistid Nõukogude luureteenistusi? Mismoodi hankisid Eesti võimud Tartu rahuläbirääkimiste ajal luureinfot Vene delegatsiooni kavatsuste kohta? Kes Eestis töötanud Nõukogude salakuulajatest allkirjastas oma ettekanded varjunimega «seltsimees Simm»? Kui suuri «rahasüste» tegi õõnestustöö tegijaile Nõukogude saatkond Tallinnas? Millise Vene salakuulajate grupi eesotsas oli Eesti Vabaduse Risti kavaler? Missugusest Tartu lõbumajast tabasid kaitsepolitseinikud sinna Nõukogude luure residendiks saabunud verejanulise mõrtsuka? Mil moel tabati Viktor Kingissepp? Kes mõrvas kindralmajor Johan Undi? Miks ei takistanud Eesti eriteenistused kommunistide 1924. aasta 1. detsembri mässu puhkemist? Raamatust leiab vastuse neile ning paljudele teistele seni saladuselooriga varjutatud küsimustele.

Autoritest. Reigo Rosenthal õpib Tartu Ülikooli ajaloodoktorantuuris, ühtlasi on ta Kindral Laidoneri Seltsi tegevjuht. Varem on tema sulest ilmunud raamatud «Loodearmee» (2006) ja «Laidoner – väejuht» (2008). Marko Tamming lõpetas 2005. aastal ajaloolasena Tartu Ülikooli. Raamatu käsikirja retsensent on Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur, konsultant ja juhtiv toimetaja Toomas Mattson.