André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina.

Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku.

Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast.