Laeva talupojad on paigutatud elama enam kui lohutusse keskkonda. Lõputu vihm toob kaasa kaks suve väldanud ikalduse ja kaks talve kestnud nälja. Metsanurk kirjeldab tabavalt, kuidas aastail 1695–1697 Eestit tabanud nälg lõi paigast elukorralduse, täitis talud ja teeveered kerjuste ja surnutega ning tõi kaasa näljarahutused.