Arvatakse, et religioosselt mõtlevad inimesed on ainult need, kes kirikus käivad ja Jumalat usuvad; et maagiaga tegelevad üksnes posijad ja päevavargad või et metafoorid on luuletajate ja kirjandustundide leib ning et kolle kardavad ja muinasjuttu ihalevad kuulata ainult lapsed.
Aga see ei ole üldse nii, ja see raamat üritab selgeks rääkida, miks.
Ühe võimaliku seletuse juured leiab Juri Lotmani semiootikast. Oma loengus, mis siinse raamatu Lisas ka esmakordselt trükki jõuab, on Lotman visandanud nendest juurtest võrsuda võivaid vilju. Raamatu autor pidas oma ülesandeks juurte ja viljade seosed põhjalikumalt vaatluse alla võtta. See, mis ta omalt poolt on lisanud, peaks kooskõlastuma Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõtlemisviisiga.
Raamatu põhjal kaitses autor Peet Lepik eelmise aasta lõpus doktori kraadi. Raamatu lõpus on Juri Lotmani kolm loengut «Isiksuse ja ühiskonna semiootika».