On 1969. aasta. Cochini maanteel peatab tööliste demonstratsioon kroomitud sabatuledega taevasinise Plymouthi.
Autos on erimunakaksikud Rahel ja Estha, ja nii algab nende lugu. Lapsed kasvavad üles oma pimeda vanaema konservitehase hoovil. Peres, millesse kuuluvad veel nende üksik ja ilus ema Ammu (kes armastab öösiti meest, keda nemad armastavad päeval), onu Chako (Rhodesi stipendiaat, konservimagnaat ja radikaalne marksist, kes naisi tagumikust näpistab), vihatud Baby Kochamma (endine nunn, praegune vanatädi) ja riikliku putukateadlase ööliblika vari.
Sealsamas saavad lapsed teada, et asjad võivad päevapealt muutuda, et elu võib võtta uue võika vormi või üldse olemast lakata.