Krishnamurti tähtteos «Vabanemine teadaolevast» on erakordselt terav, selge ning kivinenud mõistust põhjani raputav tekst, mis tõukab meid inimlikust agooniast ja agressiivsusest täielikule psühholoogilisele uuenemisele.

«Kas pole te imestanud vahel, käies üksi räpasel tänaval, istudes bussis, puhates mere ääres või jalutades metsas, mis on täis linde, puid, ojasid ja metsloomi – kas pole teil tulnud pähe küsida, miks on nii, et inimesel, kes on maa peal elanud mitu miljonit aastat, pole seda erakordset närbumatut lille? - - - Ma ei tea, kas te olete kunagi tõsiselt näkku vaadanud küsimusele, miks teie süda on tühi.«