Leonard Cohen tõdeb oma laulus «Anthem»: «There is a crack, a crack in everything.» Me kõik oleme mõrased. Kogu see maailm, mis võib küll kaunil suveõhtul tunduda täiuslik, on mõrane, pragusid täis. Mitte ainult Hamleti aeg, vaid kõik maised ajad on liigestest lahti. Ühe mõrad paistavad rohkem välja, teise fassaad näib laitmatu, aga kilde ja pragusid on meis kõigis.

«There is a crack, a crack in everything. That's how the light gets in.» Läbi meie mõrade saab valgus sisse tungida. See on valgus, mis kingib lootust ja julgust edasi minna. See on selgusttoov, tervendav valgus. See valgus lubab leppida iseenda ja katkise maailmaga, katkiste inimeste ja olukordadega, aga see valgus annab ka jõudu püüelda tervema ja parema maailma poole. See annab julguse uskuda ja loota ja armastada, isegi kui see armastus on mõrane ja pragusid täis.