Käesolevasse väljaandesse on koondatud valik ajaloolise Viljandimaa laule, loitse ja jutte, millest enamik on helisalvestatud 1960./1970. aastatel.

Sissejuhatuses leidub väljavõtteid ekspeditsioonipäevikutest, milles avaldame mälestusi kohatud inimestest ja külastatud kohtadest. Kolga-Jaanis mäletati kuulsat Leie nõida Serva Ellu, kes jagas lahkesti oma tarkusi teistelegi.

Regilaulud püsisid perepärimusena. Lihtsate viisidega anti edasi poeetilisi sõnumeid isakodust ja lapsepõlvest, mehe kodust ja mõisaajast, tööst ja loodusest, laulust ja laulmisest. Ülekaalus olid uuemad, lõppriimilised salmilaulud. Paljud tekstid pärinevad trükiallikatest. Viisid liitusid suulises käibes. Lauldi pere ringis, karja hoides, sõjaväeteenistuses, eriti aga simmanitel ja muudel kooskäimistel. Pole kustunud mälestus mõisaajast ja orjuse lõppemisest, populaarsed olid laulud sõdadest ja sõdurite saatusest.

Kohalikes külalauludes leidus humoristlike lugude kõrval ka laule traagilistest sündmustest. Viljandimaa oli vahetantsuga ringmängude tuumikala, kust paljud laulud levisid ka kaugemale. Tuntud olid ka ballaadid ja armastuslaulud.

Laulude ja pillilugude helisalvestised leiab Ingrid Rüütli koostatud plaadikogumikust «Viljandimaa rahvalaule ja pillilugusid» (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 15).