Savjon Liebrecht hakkas jutustusi kirjutama armeeteenistuse ajal; juba esimene jutustuste kogu »Õunad kõrbest» (Tappuhim min hamidbar, 1986) pälvis nimeka kirjandusauhinna, ning 1991 autasustati teda peaministri kirjanduspreemiaga.
S.Liebrecht kujutab oma jutustustes Iisraeli tegelikkuse mitmeid aktuaalseid külgi. Neis on juttu minevikust, mille kannatuste meenutamine on tänapäeva heaoluühiskonnas üleskasvanud noortele piinli. Ent alati kehtib tõde: kes ei tunne minevikku, sellel pole pidet ka olevikus, olgu siis tegemist Iisraeli või Eestiga. Jutustustes pöördub autor Iisraeli kirjanduses palju ja mitmeti käsitletud holokausti juurde, juutide ja araablast lepitamatu vastuolu juurde ning üks jutustus võiks olla paradigmaatiliseks seletuseks religioosse fundamentalismi tekke kohta.

Kalle Kasemaa järelsõnast