See on lugu ühe eurooplase lapsepõlvest, noorusest ja õpinguaastatest, ühest ungari noormehest, kes omandab haridust Saksamaal ja Prantsusmaal.
Oma firmamärgiks kujunenud lakoonilise stiiliga, mida vürtsitab soe huumor, kirjeldab Sándor Márai Kaschaus veedetud lapsepõlve, Austria-Ungari impeeriumi langemisaegu ja «metsikuid» 1920. aastaid, mil boheemlasest peategelane ajakirjanikuna Euroopas rändas.
«Ma tahan siin tõtt kirja panna. Ma harjutan end tõega nagu raskelt haige eluohtliku, kibeda ravimiga; võib-olla see tapab, aga võib-olla aitab; tegelikult ei ole mul midagi kaotada. Tõde on see, et ma ei saa oma hingelaadis, oma saatuse pöördes kedagi süüdistada.»
