See raamat on järjeks minu esimesele sõjaaegseid ja -järgseid lapsepõlvemälestusi kajastavale raamatule „Lahingumaastik“ (Varrak, 2022).

Mäletamine vajab tõepäraseid andmeid. Minu puhul on need pärit peamiselt koduarhiivist. Mul olid kasutada tolleaegsed märkmikud, päevikud ja kaunis suur kogu kirjavahetust kodustega, mis kõik kokku annavad minu meelest kõige tõetruuma pildi ajastust, milles elasime.

Inimese eluaastatel on ülikooliaeg ilmne kevad ja selle meenutamine paneb südame põksuma veel aastakümnetegi järel. Minu valik – Tartu ülikool – oli üsna loomulik, kuna minu üliõpilasseltsi Veljesto kuulunud vanemad pajatasid haaravaid-harivaid lugusid tudengielust ja õpingutest alma materis.

Üheks oluliseks saatust kujundavaks sündmuseks sai orienteerumisvõistlus Välgil, kus üks ilus lilla kannike (Pulsatilla pratensis) sidus mind kogu eluks kokku Mariga.

Raamatusse mahuvad veel meenutused teenistusest Nõukogude armees, õpingutest aspirantuuris ja teadustööst Tallinna Botaanikaaias. Kindlasti vajab eraldi märkimist Ginkgo biloba ehk Süda tänava hõlmikpuu, millest kujunes omamoodi poliitiline tegelane – ajastu sümbol.