Autor püüab erinevate teoreetiliste käsitluste ning uuringute põhjal analüüsida sotsiaalteenuste korraldust koos tulevikuprognooside ja riskidega teenuste pakkumise arendamisel ning teha ettepanekuid teenuste korralduse edasiseks arendamiseks Eestis. Seejuures toetub ta peamiselt kahele teoreetilisele raamistikule: 1) elanikkonna sotsiaalteenustega kindlustamise õiguslikele ja majandusteoreetilistele käsitlustele, mis mõtestavad lahti sotsiaalpoliitilised jaotusprintsiibid, ja 2) sotsiaaltöö teooriatele, mis on aluseks teenuste pakkumisel elanikkonna sihtrühmadele. Uurimuses keskendutakse lisaks teoreetilistele käsitlustele ka sotsiaaltöötaja tõlgendustele sotsiaalteenuste korraldusest ja kliendi vajadustest ning sotsiaaltöö klientide tõlgendustele nende perede toimetulekust, sotsiaalteenuste kasutamisest ja vajadusest.
Analüüsitakse klientide toimetuleku ja sotsiaalteenuste vajaduse vahelisi seoseid selleks, et konstrueerida sotsiaalteenuste korraldamise protsessi.