Stephen Jay Gouldi (1941–2002) raamat «Imeline elu. Burgess Shale ja ajaloo olemus» ilmus esmakordselt 1989. aastal. Selles teoses annab see väljapaistev USA paleontoloog üheaegselt kaks ajaloolist sissevaadet. Esmalt Kanada Kaljumäestikus paikneva Burgess Shale’i fossiilide leiukoha avastamisloost ja sellest, kuidas mitmed teadlaste põlvkonnad on sealt leitud kummaliste elukate kivististe määramise ja kirjeldamisega vaeva näinud.
Teiseks avardab Gould selles teoses lugeja teadmisi, kuidas üldse geoloogilises ajaskaalas elurikkus kujuneb. Gould kõigutab talle väga omaselt meie näiliselt kõige põlisemate teadmiste vundamenti, näidates veenvalt, kuidas meie arusaamad elurikkuse ja elu vormirohkuse ajas kasvamise kohta ei tuginegi õieti teadusele, vaid ajaloolisele tavale neid teatud moel kujutada.
Gould ise kirjeldab selle raamatu peamisi eesmärke nii:
Eelkõige on see ümbermõtestamise väliselt kõigutamatu rahu varjus sündinud pingelise intellektuaalse draama kroonika. Teiseks, ja vältimatu järelmina, on see sõnum ajaloo olemuse ning inimese evolutsiooni vaimustava ebatõenäolisuse kohta. Kolmandaks maadlen ma mõistatusega, miks on niivõrd oluline uurimisprojekt jäänud avalikkuse pilgu eest kõrvale. Miks pole Opabinia, kes on võtmeloomaks selles uues vaates elule, staariks kõikjal, kus olemasolemise mõistatusest hoolitakse?
Raamat ilmub Eesti Loodusuurijate Seltsi sarjas «Loodusteaduste klassikuid», milles avaldatakse loodusteadlaste originaalteoste tõlkeid ja biograafilisi märkmeid.
