Armand Lanoux alustas värsisepast ajakirjanikuna, tõelise tunnustuse aga saavutas romaanikirjanikuna.
Käesolev teos tõi autorile 1963. aastal prantsusmaa kõrgeima kirjandusliku auhinna -- Goncourt'i preemia. Küpse kirjaniku kaheksas romaan kõneleb 1960. aasta Normandiast ja 1944. aasta La Manche'i forsseerimisest, ameeriklannade kõrgest kõlblusest ja prantslaste patustest lõbudest.
See on jõuline sõjavastane ja huvitav psühholoogiline romaan, milles olevik ja minevik pidevalt vahelduvad. Päikesest ja veinist õhkuva Normandia suve taustal tõuseb sõja painajalikkus seda kontrastsemalt esile.