August Mälgu (1900–1987) ajalooline romaan «Läänemere isandad» viib meid Eesti muinasaja ühe kangelaslikuma peatüki juurde: aega, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Ja jutt pole ju mitte üksnes Skandinaavia asukaist, ka Eesti oma pika ja käänulise rannikuga oli viikingite asuala, meie esivanemad olidki needsamad kartmatud meresõitjad, tõelised Läänemere isandad. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on seotud Sigtuna vallutamisega 1187. aastal. Sellestki ajaloolisest sündmusest on juttu «Läänemere isandates». Autor oli romaani ilmumise eel teinud tublisti eeltööd arhiivides ja muidugi kohapeal ning on saavutanud üldajaloolise pildi edasiandmisel kiiduväärse tulemuse: asjalikke kirjeldusi leidub romaanis nii saarlaste muistse elu kui uskumuste ja palju muu kohta.

Ajalooaineline temaatika polnud suurele mere- ja saarerahva kirjanikule August Mälgule sugugi võõras. «Romaan peab olema trükilt ja välimuselt ühtlane, voolav ja tulema nagu raske pilv», on Mälk ise iseloomustanud «Läänemere isandaid». Sellise lugemiselamuse tema romaan kindlasti ka pakub.

1937. aastal pälvis romaan «Läänemere isandad» koos «Rannajuttudega» Eesti Panga aauhinna.