Raamat sisaldab soomerootsi loogiku ja filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) kahe teose tõlget.

«Seletamine ja mõistmine» sündis autori huvist teo loogika ja filosoofia vastu. Milline on teo mõiste struktuur? Mida tähendab tegu seletada? Kas inimkäitumist uurivate teaduste, näiteks ajalooteaduse seletused on fundamentaalselt erinevad loodusteaduslikest?

Algselt puhtloogilistele küsimustele suunatud uurimus kasvas üle laiahaardeliseks esseeks, kus autori mõte mõlgub üle paljude filosoofiliste teemade, inspireerijaiks [i:] ja [i:67743], [i:9873] ja [i:105223].

Humanitaarne, hästi jälgitav narratiiv vaheldub abstraktsete, formaalloogikat kasutavate arutlustega, milles analüüsitakse väikesi argiakte, nagu käe tõstmine või ukse avamine. Kui näiteks inimene vajutab ukselingile, aga tuul puhub ukse samal hetkel lahti, siis võimalus teha tegu – avada ust – sõna otseses mõttes libiseb käest. Inimtegude maailma asemele astub looduslike põhjuste maailm, ent nende kahe vahekorras on üpris keeruline selgusele jõuda.

Von Wrighti antava põhjuslikkusekäsitluse üks eripära on tees, et teo mõistet nähakse siin fundamentaalsemana põhjuse mõistest. See käsitlus on olnud üks eelkäija manipulatiivsetele põhjuslikkuseteooriatele, mis viimasel ajal tähelepanu on pälvinud. «Põhjuslikkus ja determinism» on «Seletamise ja mõistmise» jätk, arendades edasi ennekõike just põhjuse ideega seotud mõttekäike.