«Tuletorni juurde» on psühholoogiline põnevusromaan. Väline tegevus peaaegu puudub, seda asendab tegelaste teadvuse ülitäpne ja (kaas)tundlik kirjeldamine. Woolfi proosa on rütmiline, lause pikk, semikooloni-, kooloni- ja komaline. Väga olulised on sulud, sageli on sulgudesse paigutatud teadvusajaga lõikuv reaalaeg. Aga ka surm, mida ei kirjeldata – see jääb sulgudesse, sõnade taha ja vahele.

Ajaks, kui raamat uue osaga uuesti algab, on tähtsamad tegelased lahkunud. Põimuvatest teadvustest tähtsaim on mrs Ramsay oma. Kuid see ei tule sellest, et ta on naine, vaid sellest, et ta on ema. Ema kaheksale lapsele, kelle eest ta lisaks mehele peab hoolt kandma.

«...kui tahes terased me ka pealispinnal pole, allpool oleme me väga tõsised, väga sügavad ja väga inimlikud.» See on Woolfi loomingu moto ja mõte.