Austria kirjanik Stefan Zweig (1881–1942) on üks läbi aegade kõige loetumaid saksakeelseid autoreid, kes oma voolavas jutuvestjalikus proosaloomingus ühendas dramaatilise pinge psühholoogilise analüüsi ja keelelise leidlikkusega.

«Malenovell» on Zweigi viimaseks jäänud ja ühtlasi tuntuim teos. Selle tegevus toimub New Yorgist Buenos Airesesse viival aurikul, kus seltskond kaupleb pardale sattunud male maailmameistrilt välja partii. Pärast kiirelt saadud kaotust toob revanšmatšis pöörde üks seltskonda astunud salapärane dr B. ning tähtsusetu mäng omandab aegamööda pinget kruvides hoopis tõsisema, ajastu ja üksikisiku monomaanilist hullust avava tähenduse.

«Malenovellile» on lisatud üks Zweigi viimaseid seni eesti keelde tõlkimata novelle «Tunnete virvarr», tema keskmise loomeperioodi novellivalimikule nime andnud teos, milles eakas professor meenutab tudengipõlves tema ellu pöörde toonud üliintensiivset õpetaja-õpilase suhet, mis mõlema vaimujõu ja tunded põhjalikult proovile pani.

Nigol Andresen (1899–1985) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandus- ja teatriteadlane, pedagoog, poliitik ja ühiskonnategelane. Kõige muu kõrvalt tõlkis ta ka ilukirjandust põhiliselt saksa, aga ka vene, prantsuse, rootsi, soome ja taani keelest. Loomingu Raamatukogus on tema tõlkes ilmunud Stefan Zweigi, [i:46191]i, [i:13045]i, [i:23053]i ja [i:56451]i loomingut. Samuti andis ta oma kunagisele õpilasele, LR-i peatoimetajale [i:9781]le aktiivselt nõu sarja esimeste aastakäikude tõlketeoste valimisel.

Tiiu Relve (1948) tõlgib saksa keelest peamiselt ilukirjandust. Tema arvukate tõlgete hulgas on nii kirjandusklassikat, nagu [i:475] „Siddhartha. Hommikumaaränd“, [i:4360] „Malte Laurids Brigge ülestähendused“ ja [i:257] „Kirjad Milenale“, kaasaegset kirjandust, nagu [i:78275]i „Hingamise kiige“, [i:5689] „Puuviljavaras“ ja [i:97911] „Kahaneva valguse aegu“, kui ka baltisaksa autorite loomingut, teiste seas [i:20141]i „Õhtused majad“, [i:22230] „Vana vabahärra majas“ ja [i:75334]i „Balti tragöödia“.